Surah Muhammad - Malayalam Translation by Muhammad Karakunnu And Vanidas Elayavoor
ٱلَّذِينَ كَفَرُواْ وَصَدُّواْ عَن سَبِيلِ ٱللَّهِ أَضَلَّ أَعۡمَٰلَهُمۡ
satyatte taḷḷikkaḷayukayuṁ daivamārgattilninn janatte taṭayukayuṁ ceytavaruṭe pravarttanaṅṅaḷe allāhu pāḻākkiyirikkunnu
Surah Muhammad, Verse 1
وَٱلَّذِينَ ءَامَنُواْ وَعَمِلُواْ ٱلصَّـٰلِحَٰتِ وَءَامَنُواْ بِمَا نُزِّلَ عَلَىٰ مُحَمَّدٖ وَهُوَ ٱلۡحَقُّ مِن رَّبِّهِمۡ كَفَّرَ عَنۡهُمۡ سَيِّـَٔاتِهِمۡ وَأَصۡلَحَ بَالَهُمۡ
ennāl satyaviśvāsaṁ svīkarikkukayuṁ salkkarmaṅṅaḷācarikkukayuṁ muham'madin avatīrṇamāyatil- taṅṅaḷuṭe nāthanilninnuḷḷa paramasatyamāṇat- viśvasikkukayuṁ ceytavaruṭe tinmakaḷe allāhu tēccumāyiccu kaḷaññirikkunnu. avaruṭe sthiti meccappeṭuttiyirikkunnu
Surah Muhammad, Verse 2
ذَٰلِكَ بِأَنَّ ٱلَّذِينَ كَفَرُواْ ٱتَّبَعُواْ ٱلۡبَٰطِلَ وَأَنَّ ٱلَّذِينَ ءَامَنُواْ ٱتَّبَعُواْ ٱلۡحَقَّ مِن رَّبِّهِمۡۚ كَذَٰلِكَ يَضۡرِبُ ٱللَّهُ لِلنَّاسِ أَمۡثَٰلَهُمۡ
atentukeāṇṭennāl satyatte taḷḷikkaḷaññavar asatyatteyāṇ pinpaṟṟunnat. viśvāsikaḷēā, taṅṅaḷuṭe nāthanilninnuḷḷa satyatte pintuṭarunnu. allāhu ivvidhamāṇ janaṅṅaḷkk avaruṭe avasthakaḷ viśadīkariccu keāṭukkunnat
Surah Muhammad, Verse 3
فَإِذَا لَقِيتُمُ ٱلَّذِينَ كَفَرُواْ فَضَرۡبَ ٱلرِّقَابِ حَتَّىٰٓ إِذَآ أَثۡخَنتُمُوهُمۡ فَشُدُّواْ ٱلۡوَثَاقَ فَإِمَّا مَنَّۢا بَعۡدُ وَإِمَّا فِدَآءً حَتَّىٰ تَضَعَ ٱلۡحَرۡبُ أَوۡزَارَهَاۚ ذَٰلِكَۖ وَلَوۡ يَشَآءُ ٱللَّهُ لَٱنتَصَرَ مِنۡهُمۡ وَلَٰكِن لِّيَبۡلُوَاْ بَعۡضَكُم بِبَعۡضٖۗ وَٱلَّذِينَ قُتِلُواْ فِي سَبِيلِ ٱللَّهِ فَلَن يُضِلَّ أَعۡمَٰلَهُمۡ
atināl yud'dhattil satyaniṣēdhikaḷumāyi ēṟṟumuṭṭiyāl avaruṭe kaḻutt veṭṭuka. aṅṅane niṅṅaḷavare kīḻppeṭuttiyāl avare piṭiccukeṭṭuka. pinne avarēāṭ udāranayaṁ svīkarikkukayēā mēācanamūlyaṁ vāṅṅi viṭṭayakkukayēā ceyyuka. yud'dhaṁ avasānikkunnatuvareyāṇit. atāṇ yud'dhanayaṁ. allāhu ichiccirunnuveṅkil avan tanne śatrukkaḷe kīḻppeṭuttumāyirunnu. ennāl ī naṭapaṭi niṅṅaḷil cilare maṟṟu cilarāl parīkṣikkānāṇ. daivamārgattil vadhikkappeṭṭavaruṭe pravarttanaṅṅaḷe avaneāṭṭuṁ pāḻākkukayilla
Surah Muhammad, Verse 4
سَيَهۡدِيهِمۡ وَيُصۡلِحُ بَالَهُمۡ
allāhu avare nērvaḻiyilākkuṁ. avaruṭe sthiti meccappeṭuttuṁ
Surah Muhammad, Verse 5
وَيُدۡخِلُهُمُ ٱلۡجَنَّةَ عَرَّفَهَا لَهُمۡ
avarkku paricayappeṭuttiya svargattilavare pravēśippikkukayuṁ ceyyuṁ
Surah Muhammad, Verse 6
يَـٰٓأَيُّهَا ٱلَّذِينَ ءَامَنُوٓاْ إِن تَنصُرُواْ ٱللَّهَ يَنصُرۡكُمۡ وَيُثَبِّتۡ أَقۡدَامَكُمۡ
viśvasiccavarē, niṅṅaḷ allāhuve tuṇakkunnuveṅkil avan niṅṅaḷeyuṁ tuṇakkuṁ. niṅṅaḷuṭe pādaṅṅaḷe uṟappiccunirttuṁ
Surah Muhammad, Verse 7
وَٱلَّذِينَ كَفَرُواْ فَتَعۡسٗا لَّهُمۡ وَأَضَلَّ أَعۡمَٰلَهُمۡ
satyatte taḷḷippaṟaññavar tulaññatutanne. allāhu avaruṭe pravarttanaṅṅaḷe pāḻākkiyirikkunnu
Surah Muhammad, Verse 8
ذَٰلِكَ بِأَنَّهُمۡ كَرِهُواْ مَآ أَنزَلَ ٱللَّهُ فَأَحۡبَطَ أَعۡمَٰلَهُمۡ
atinukāraṇaṁ allāhu avatarippiccatine avar veṟuttatutanne. atinālavan avaruṭe pravarttanaṅṅaḷe pāḻākki
Surah Muhammad, Verse 9
۞أَفَلَمۡ يَسِيرُواْ فِي ٱلۡأَرۡضِ فَيَنظُرُواْ كَيۡفَ كَانَ عَٰقِبَةُ ٱلَّذِينَ مِن قَبۡلِهِمۡۖ دَمَّرَ ٱللَّهُ عَلَيۡهِمۡۖ وَلِلۡكَٰفِرِينَ أَمۡثَٰلُهَا
avarī bhūmiyil sañcaricc taṅṅaḷuṭe pūrvikaruṭe paryavasānaṁ evvidhamāyirunnuvenn nēākkikkāṇunnillē? allāhu avare appāṭe naśippiccu. ī satyaniṣēdhikaḷkkuṁ sambhavikkuka atu tanne
Surah Muhammad, Verse 10
ذَٰلِكَ بِأَنَّ ٱللَّهَ مَوۡلَى ٱلَّذِينَ ءَامَنُواْ وَأَنَّ ٱلۡكَٰفِرِينَ لَا مَوۡلَىٰ لَهُمۡ
kāraṇaṁ, satyaviśvāsikaḷuṭe rakṣakan allāhuvāṇ. ennāl satyaniṣēdhikaḷkk rakṣakanēyilla
Surah Muhammad, Verse 11
إِنَّ ٱللَّهَ يُدۡخِلُ ٱلَّذِينَ ءَامَنُواْ وَعَمِلُواْ ٱلصَّـٰلِحَٰتِ جَنَّـٰتٖ تَجۡرِي مِن تَحۡتِهَا ٱلۡأَنۡهَٰرُۖ وَٱلَّذِينَ كَفَرُواْ يَتَمَتَّعُونَ وَيَأۡكُلُونَ كَمَا تَأۡكُلُ ٱلۡأَنۡعَٰمُ وَٱلنَّارُ مَثۡوٗى لَّهُمۡ
sanśayaṁ vēṇṭa; satyaviśvāsaṁ svīkarikkukayuṁ salkkarmaṅṅaḷanuṣṭhikkukayuṁ ceytavare allāhu tāḻbhāgattūṭe āṟukaḷeāḻukunna svargīyārāmaṅṅaḷil pravēśippikkuṁ. ennāl satyaniṣēdhikaḷēā, avar sukhikkukayāṇ. nālkkālikaḷ tinnumpēāle tinnukayāṇ. narakaṁ tanneyāṇ avaruṭe vāsasthalaṁ
Surah Muhammad, Verse 12
وَكَأَيِّن مِّن قَرۡيَةٍ هِيَ أَشَدُّ قُوَّةٗ مِّن قَرۡيَتِكَ ٱلَّتِيٓ أَخۡرَجَتۡكَ أَهۡلَكۡنَٰهُمۡ فَلَا نَاصِرَ لَهُمۡ
ninne puṟattākkiya ninṟe paṭṭaṇattekkāḷ prabalamāya etrayetra paṭṭaṇaṅṅaḷ! avare nāṁ niśśēṣaṁ naśippiccu. appēāḻavare sahāyikkānārumuṇṭāyirunnilla
Surah Muhammad, Verse 13
أَفَمَن كَانَ عَلَىٰ بَيِّنَةٖ مِّن رَّبِّهِۦ كَمَن زُيِّنَ لَهُۥ سُوٓءُ عَمَلِهِۦ وَٱتَّبَعُوٓاْ أَهۡوَآءَهُم
tanṟe nāthanil ninnuḷḷa vyaktamāya teḷivanusaricc nilakeāḷḷunnavan, tanṟe cītta vr̥ttikaḷe cētēāharamāyi karutukayuṁ tanniṣṭaṅṅaḷe pinpaṟṟukayuṁ ceyyunnavaneppēāleyāṇēā
Surah Muhammad, Verse 14
مَّثَلُ ٱلۡجَنَّةِ ٱلَّتِي وُعِدَ ٱلۡمُتَّقُونَۖ فِيهَآ أَنۡهَٰرٞ مِّن مَّآءٍ غَيۡرِ ءَاسِنٖ وَأَنۡهَٰرٞ مِّن لَّبَنٖ لَّمۡ يَتَغَيَّرۡ طَعۡمُهُۥ وَأَنۡهَٰرٞ مِّنۡ خَمۡرٖ لَّذَّةٖ لِّلشَّـٰرِبِينَ وَأَنۡهَٰرٞ مِّنۡ عَسَلٖ مُّصَفّٗىۖ وَلَهُمۡ فِيهَا مِن كُلِّ ٱلثَّمَرَٰتِ وَمَغۡفِرَةٞ مِّن رَّبِّهِمۡۖ كَمَنۡ هُوَ خَٰلِدٞ فِي ٱلنَّارِ وَسُقُواْ مَآءً حَمِيمٗا فَقَطَّعَ أَمۡعَآءَهُمۡ
sūkṣmata pularttunnavarkk vāgdānaṁ ceyyappeṭṭa svargattinṟe upama; atil kalarppillātta teḷinīraruvikaḷuṇṭ. rucibhēdameāṭṭumillātta pāleāḻukuṁ puḻakaḷuṇṭ. kuṭikkunnavarkk āsvādyakaramāya madyanadikaḷuṇṭ. śud'dhamāya tēnaruvikaḷuṁ. avarkkatil sakalayinaṁ paḻaṅṅaḷumuṇṭ. taṅṅaḷuṭe nāthanil ninnuḷḷa pāpamēācanavuṁ. itinnarharākunnavar narakattil nityavāsiyāyavaneppēāleyāṇēā? avaraviṭe kuṭippikkappeṭuka keāṭuṁ cūṭuḷḷa veḷḷamāyirikkuṁ. atavaruṭe kuṭalukaḷe kīṟippeāḷikkuṁ
Surah Muhammad, Verse 15
وَمِنۡهُم مَّن يَسۡتَمِعُ إِلَيۡكَ حَتَّىٰٓ إِذَا خَرَجُواْ مِنۡ عِندِكَ قَالُواْ لِلَّذِينَ أُوتُواْ ٱلۡعِلۡمَ مَاذَا قَالَ ءَانِفًاۚ أُوْلَـٰٓئِكَ ٱلَّذِينَ طَبَعَ ٱللَّهُ عَلَىٰ قُلُوبِهِمۡ وَٱتَّبَعُوٓاْ أَهۡوَآءَهُمۡ
nī paṟayunnateākke śrad'dhāpūrvaṁ śravikkunnatāyi bhāvikkunna cilaruṇṭ. ennāl ninṟe aṭuttuninn puṟattupēāyāl vēdavijñānaṁ nalkappeṭṭavarēāṭ avar cēādikkunnu: "iddēhamippēāḷ ippaṟaññatentāṇ?" attarakkāruṭe hr̥dayaṅṅaḷkkāṇ allāhu mudraveccirikkunnat. tanniṣṭaṅṅaḷeyāṇavan pinpaṟṟunnat
Surah Muhammad, Verse 16
وَٱلَّذِينَ ٱهۡتَدَوۡاْ زَادَهُمۡ هُدٗى وَءَاتَىٰهُمۡ تَقۡوَىٰهُمۡ
sanmārgaṁ svīkariccavarēā, allāhu avarkk kūṭutal mārgadarśanamēkunnu. avarkkāvaśyamāya sūkṣmata nalkunnu
Surah Muhammad, Verse 17
فَهَلۡ يَنظُرُونَ إِلَّا ٱلسَّاعَةَ أَن تَأۡتِيَهُم بَغۡتَةٗۖ فَقَدۡ جَآءَ أَشۡرَاطُهَاۚ فَأَنَّىٰ لَهُمۡ إِذَا جَآءَتۡهُمۡ ذِكۡرَىٰهُمۡ
antyadinaṁ ākasmikamāyi āsannamākunnatallāte vallatuṁ avarkk kāttirikkānuṇṭēā? atinṟe aṭayāḷaṅṅaḷ āgatamāyirikkunnu. atavaril vannettiyāl pinne taṅṅaḷkkuḷḷa udbēādhanaṁ uḷkkeāḷḷān avarkkeṅṅane kaḻiyuṁ
Surah Muhammad, Verse 18
فَٱعۡلَمۡ أَنَّهُۥ لَآ إِلَٰهَ إِلَّا ٱللَّهُ وَٱسۡتَغۡفِرۡ لِذَنۢبِكَ وَلِلۡمُؤۡمِنِينَ وَٱلۡمُؤۡمِنَٰتِۗ وَٱللَّهُ يَعۡلَمُ مُتَقَلَّبَكُمۡ وَمَثۡوَىٰكُمۡ
atināl aṟiyuka: allāhuvallāte daivamēyilla. ninṟeyuṁ muḻuvan satyaviśvāsikaḷuṭeyuṁ viśvāsinikaḷuṭeyuṁ pāpaṅṅaḷkk nī māppirakkuka. niṅṅaḷuṭe pēākkuvaravuṁ nilpumellāṁ allāhu aṟiyunnuṇṭ
Surah Muhammad, Verse 19
وَيَقُولُ ٱلَّذِينَ ءَامَنُواْ لَوۡلَا نُزِّلَتۡ سُورَةٞۖ فَإِذَآ أُنزِلَتۡ سُورَةٞ مُّحۡكَمَةٞ وَذُكِرَ فِيهَا ٱلۡقِتَالُ رَأَيۡتَ ٱلَّذِينَ فِي قُلُوبِهِم مَّرَضٞ يَنظُرُونَ إِلَيۡكَ نَظَرَ ٱلۡمَغۡشِيِّ عَلَيۡهِ مِنَ ٱلۡمَوۡتِۖ فَأَوۡلَىٰ لَهُمۡ
viśvāsikaḷ paṟayāṟuṇṭallēā: "yud'dhānumatinalkunna oradhyāyaṁ avatīrṇamākāttatent?" ennāl khaṇḍitamāya oradhyāyaṁ avatīrṇamāvukayuṁ atil yud'dhaṁ parāmarśikkappeṭukayuṁ ceytāl manas'sil rēāgamuḷḷavar, maraṇaveprāḷattil peṭṭavan nēākkumpēāle ninne nēākkunnatu kāṇāṁ. atinālavarkku nāśaṁ
Surah Muhammad, Verse 20
طَاعَةٞ وَقَوۡلٞ مَّعۡرُوفٞۚ فَإِذَا عَزَمَ ٱلۡأَمۡرُ فَلَوۡ صَدَقُواْ ٱللَّهَ لَكَانَ خَيۡرٗا لَّهُمۡ
anusaraṇavuṁ mān'yamāya sansāravumāṇāvaśyaṁ. yud'dhakāryaṁ tīrumānamāyappēāḷ avar allāhuvēāṭ satyasandhata pularttiyirunneṅkil. atākumāyirunnu avarkkuttamaṁ
Surah Muhammad, Verse 21
فَهَلۡ عَسَيۡتُمۡ إِن تَوَلَّيۡتُمۡ أَن تُفۡسِدُواْ فِي ٱلۡأَرۡضِ وَتُقَطِّعُوٓاْ أَرۡحَامَكُمۡ
niṅṅaḷ pintiriññupēāvukayāṇeṅkil pinne niṅṅaḷ bhūmiyil kuḻappamuṇṭākkukayallātentāṇ ceyyunnat? niṅṅaḷuṭe kuṭumba bandhaṅṅaḷe muṟiccukaḷayukayuṁ
Surah Muhammad, Verse 22
أُوْلَـٰٓئِكَ ٱلَّذِينَ لَعَنَهُمُ ٱللَّهُ فَأَصَمَّهُمۡ وَأَعۡمَىٰٓ أَبۡصَٰرَهُمۡ
attarakkāreyāṇ allāhu śapiccat. aṅṅane avanavare cevikēḷkkāttavaruṁ kaṇṇukāṇāttavarumākki
Surah Muhammad, Verse 23
أَفَلَا يَتَدَبَّرُونَ ٱلۡقُرۡءَانَ أَمۡ عَلَىٰ قُلُوبٍ أَقۡفَالُهَآ
avar khur'ān āḻattil cinticcu manas'silākkunnillē? atalla; avaruṭe hr̥dayaṅṅaḷe tāḻiṭṭ pūṭṭiyiṭṭuṇṭēā
Surah Muhammad, Verse 24
إِنَّ ٱلَّذِينَ ٱرۡتَدُّواْ عَلَىٰٓ أَدۡبَٰرِهِم مِّنۢ بَعۡدِ مَا تَبَيَّنَ لَهُمُ ٱلۡهُدَى ٱلشَّيۡطَٰنُ سَوَّلَ لَهُمۡ وَأَمۡلَىٰ لَهُمۡ
nērvaḻi vyaktamāyiṭṭuṁ at viṭṭ pintiriññu pēāyavarkk cekuttān avaruṭe ceytikaḷ cētēāharamākkittēānnikkunnu. avanavare vyāmēāhattilakappeṭuttukayāṇ
Surah Muhammad, Verse 25
ذَٰلِكَ بِأَنَّهُمۡ قَالُواْ لِلَّذِينَ كَرِهُواْ مَا نَزَّلَ ٱللَّهُ سَنُطِيعُكُمۡ فِي بَعۡضِ ٱلۡأَمۡرِۖ وَٱللَّهُ يَعۡلَمُ إِسۡرَارَهُمۡ
allāhu avatarippiccatine veṟukkunnavarēāṭ “cila kāryaṅṅaḷil ñaṅṅaḷ niṅṅaḷe anusariccukeāḷḷā”menn kapaṭaviśvāsikaḷ vākkukeāṭuttatinālāṇat. avar rahasyamākkivekkunnateākkeyuṁ allāhu aṟiyunnu
Surah Muhammad, Verse 26
فَكَيۡفَ إِذَا تَوَفَّتۡهُمُ ٱلۡمَلَـٰٓئِكَةُ يَضۡرِبُونَ وُجُوهَهُمۡ وَأَدۡبَٰرَهُمۡ
malakkukaḷ avare mukhattuṁ mutukiluṁ aṭicc marippikkumpēāḷ entāyirikkuṁ avaruṭe avastha
Surah Muhammad, Verse 27
ذَٰلِكَ بِأَنَّهُمُ ٱتَّبَعُواْ مَآ أَسۡخَطَ ٱللَّهَ وَكَرِهُواْ رِضۡوَٰنَهُۥ فَأَحۡبَطَ أَعۡمَٰلَهُمۡ
allāhuvin aniṣṭamuṇṭākkunnavaye anudhāvanaṁ ceyyukayuṁ avanṟe tr̥ptiye veṟukkukayuṁ ceytatinālāṇit. atukeāṇṭutanne allāhu avaruṭe pravarttanaṅṅaḷe pāḻākkiyirikkunnu
Surah Muhammad, Verse 28
أَمۡ حَسِبَ ٱلَّذِينَ فِي قُلُوبِهِم مَّرَضٌ أَن لَّن يُخۡرِجَ ٱللَّهُ أَضۡغَٰنَهُمۡ
dīnaṁ piṭicca manas'suḷḷavar karutunnuvēā; avaruṭe uḷḷile paka allāhu veḷikk keāṇṭuvarillenn
Surah Muhammad, Verse 29
وَلَوۡ نَشَآءُ لَأَرَيۡنَٰكَهُمۡ فَلَعَرَفۡتَهُم بِسِيمَٰهُمۡۚ وَلَتَعۡرِفَنَّهُمۡ فِي لَحۡنِ ٱلۡقَوۡلِۚ وَٱللَّهُ يَعۡلَمُ أَعۡمَٰلَكُمۡ
nāṁ ichiccirunneṅkil ninakku nāmavare kāṇiccutarumāyirunnu. appēāḷ avaruṭe aṭayāḷaṁ vaḻi ninakkavare vērtiriccaṟiyāṁ. avaruṭe sansāraśailiyil ninn ninakkavare vyaktamāyi manas'silākuṁ; tīrcca. allāhu niṅṅaḷuṭe karmaṅṅaḷeākkeyuṁ aṟiyunnu
Surah Muhammad, Verse 30
وَلَنَبۡلُوَنَّكُمۡ حَتَّىٰ نَعۡلَمَ ٱلۡمُجَٰهِدِينَ مِنكُمۡ وَٱلصَّـٰبِرِينَ وَنَبۡلُوَاْ أَخۡبَارَكُمۡ
niścayamāyuṁ nāṁ niṅṅaḷe parīkṣikkuṁ; niṅṅaḷile pēārāḷikaḷuṁ kṣama pālikkunnavaruṁ ārenn vērtiriccaṟiyukayuṁ niṅṅaḷuṭe vr̥ttāntaṅṅaḷ pariśēādhiccunēākkukayuṁ ceyyunvare
Surah Muhammad, Verse 31
إِنَّ ٱلَّذِينَ كَفَرُواْ وَصَدُّواْ عَن سَبِيلِ ٱللَّهِ وَشَآقُّواْ ٱلرَّسُولَ مِنۢ بَعۡدِ مَا تَبَيَّنَ لَهُمُ ٱلۡهُدَىٰ لَن يَضُرُّواْ ٱللَّهَ شَيۡـٔٗا وَسَيُحۡبِطُ أَعۡمَٰلَهُمۡ
nērvaḻi vyaktamāya śēṣaṁ satyatte taḷḷippaṟayukayuṁ daivamārgattilninn janatte taṭaññunirttukayuṁ daivadūtanēāṭ pēār kāṇikkukayuṁ ceytavarēā, avar allāhuvin oru drēāhavuṁ varuttunnilla. ennāl allāhu avaruṭe pravarttanaṅṅaḷe pāḻākkunnatāṇ
Surah Muhammad, Verse 32
۞يَـٰٓأَيُّهَا ٱلَّذِينَ ءَامَنُوٓاْ أَطِيعُواْ ٱللَّهَ وَأَطِيعُواْ ٱلرَّسُولَ وَلَا تُبۡطِلُوٓاْ أَعۡمَٰلَكُمۡ
viśvasiccavarē, niṅṅaḷ allāhuvine anusarikkuka. daivadūtaneyuṁ anusarikkuka. niṅṅaḷuṭe pravarttanaṅṅaḷe niṅṅaḷ pāḻākkarut
Surah Muhammad, Verse 33
إِنَّ ٱلَّذِينَ كَفَرُواْ وَصَدُّواْ عَن سَبِيلِ ٱللَّهِ ثُمَّ مَاتُواْ وَهُمۡ كُفَّارٞ فَلَن يَغۡفِرَ ٱللَّهُ لَهُمۡ
satyatte niṣēdhiccu taḷḷukayuṁ daivamārgattilninn janatte taṭaññunirttukayuṁ aṅṅane satyaniṣēdhikaḷāyittanne marikkukayuṁ ceytavarkk allāhu māppēkukayilla; uṟapp
Surah Muhammad, Verse 34
فَلَا تَهِنُواْ وَتَدۡعُوٓاْ إِلَى ٱلسَّلۡمِ وَأَنتُمُ ٱلۡأَعۡلَوۡنَ وَٱللَّهُ مَعَكُمۡ وَلَن يَتِرَكُمۡ أَعۡمَٰلَكُمۡ
atināl niṅṅaḷ durbalarākarut. niṅṅaḷ aṅṅēāṭṭ sandhikk apēkṣikkukayumarut. niṅṅaḷ tanneyāṇ atijayikkunnavar. allāhu niṅṅaḷēāṭeāppamuṇṭ. niṅṅaḷuṭe pravarttanaṅṅaḷil avan niṅṅaḷkkeāru naṣṭavuṁ varuttukayilla
Surah Muhammad, Verse 35
إِنَّمَا ٱلۡحَيَوٰةُ ٱلدُّنۡيَا لَعِبٞ وَلَهۡوٞۚ وَإِن تُؤۡمِنُواْ وَتَتَّقُواْ يُؤۡتِكُمۡ أُجُورَكُمۡ وَلَا يَسۡـَٔلۡكُمۡ أَمۡوَٰلَكُمۡ
ī aihika jīvitaṁ kaḷiyuṁ tamāśayuṁ mātraṁ. niṅṅaḷ satyaviśvāsaṁ svīkarikkukayuṁ sūkṣmatayuḷḷavarāvukayumāṇeṅkil niṅṅaḷarhikkunna pratiphalaṁ allāhu niṅṅaḷkk nalkuṁ. niṅṅaḷēāṭ avan niṅṅaḷuṭe svatteānnuṁ cēādikkunnillallēā
Surah Muhammad, Verse 36
إِن يَسۡـَٔلۡكُمُوهَا فَيُحۡفِكُمۡ تَبۡخَلُواْ وَيُخۡرِجۡ أَضۡغَٰنَكُمۡ
athavā, niṅṅaḷēāṭ avanatāvaśyappeṭṭ prayāsappeṭuttiyirunnuveṅkil niṅṅaḷ piśukku kāṇikkumāyirunnu. aṅṅane niṅṅaḷuṭe akappaka avan puṟattukeāṇṭuvarumāyirunnu
Surah Muhammad, Verse 37
هَـٰٓأَنتُمۡ هَـٰٓؤُلَآءِ تُدۡعَوۡنَ لِتُنفِقُواْ فِي سَبِيلِ ٱللَّهِ فَمِنكُم مَّن يَبۡخَلُۖ وَمَن يَبۡخَلۡ فَإِنَّمَا يَبۡخَلُ عَن نَّفۡسِهِۦۚ وَٱللَّهُ ٱلۡغَنِيُّ وَأَنتُمُ ٱلۡفُقَرَآءُۚ وَإِن تَتَوَلَّوۡاْ يَسۡتَبۡدِلۡ قَوۡمًا غَيۡرَكُمۡ ثُمَّ لَا يَكُونُوٓاْ أَمۡثَٰلَكُم
allayēā kūṭṭarē, niṅṅaḷēāṭitā daivamārgattil dhanavyayamāvaśyappeṭunnu. appēāḷ niṅṅaḷil piśukku kāṇikkunna cilaruṇṭ. ār piśukku kāṇikkunnuvēā avan tanikketire tanneyāṇ piśukku kāṭṭunnat. allāhu an'yāśrayamāvaśyamillāttavanāṇ. niṅṅaḷēā avanṟe āśritaruṁ. niṅṅaḷ nērvaḻiyilninn pintiriyukayāṇeṅkil allāhu niṅṅaḷkku pakaraṁ maṟṟeāru janataye keāṇṭuvaruṁ. pinne avar niṅṅaḷeppēāleyāvukayilla
Surah Muhammad, Verse 38